2 nähtust Interneti varasemast ajaloost

Teletaip

Teletaip loodi XIX sajandi keskel. Seda tehnoloogiat kasutati esmakordselt suurel vahemaal 1846. aastal. Sel aastal loodi ühendus Washingtoni ja New Yorgi linnade vahel. Teletaip on telegraafi pärija. Teletaip (või teleprint, TTY) on elektromehaaniline trükimasin. Seda kasutati tekstisõnumite edastamiseks kaabli kaudu. Tekst edastati kodeeritud kujul, aga võeti vastu ja sisestati mugava mehaanilise klaviatuuri abil digiteerimisseadmega. Edastamiseks kasutati tavalist elektrilist kanalit. Teletaipide vahel oli paigaldatud juhtmed või kaabel. Nii edastati tekste ühest linnast teise. Ja need linnad võiksid olla isegi erinevates riikides. 
Praegu sellist viisi edastada sõnumit keegi ei kasuta. Kuigi mõnedes kaasaegsetes telefonides on TTY funktsioon. Ja selle eesmärk on aidata kuulmis- või kõnepuudega isikut. See funktsioon annab võimaluse saata tekste tavalise telefoniliini abil. Sisestatud tekst teisendatakse automaatselt heliks.

Arvutivõrgud

Arvutivõrkude vajadus tekkis 70-ndatel aastatel, kui arvutid olid juba kompaktsemad ja aina rohkem ettevõteid võis endale neid lubada. Neid arvuteid oli vaja kuidagi ühendada. 1969. aastal toimus märkimisväärne sündmus - USA kaitseministeerium otsustas ühendada kõik peamised arvutisõlmed ühesse võrku. Andmete edastamine toimus nende vahel kaabli kaudu. Seda arvuti võrgu nimetati ARPAnet'iks. Arvutiandmed saadeti kohe valmis suletud pakettides, mis võimaldas mitmel kasutajal sama kaablit korraga kasutada. Praegu on olemas 2 tüüpi arvutivõrke. WAN (Wide Area Network) ühendus tähendab füüsiliselt kaugel asuvate arvutite omavahelist ühendamist ja juurdepääsu Internetile. LAN on suletud võrk, mis ühendab füüsiliselt lähedased arvutid ja mida saab täielikult isoleerida muudest ühendustest.

Kasutatud allikad:

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Tea, kus sa oled

  Vahel ma käin uudiseid lugemas, mõnikord telefonile tulevad huvitavate pealkirjadega teated või lihtsalt igavuse pärast. Uudiseid kirjutatakse igas vanuses inimestele, neid loevad internetis ka lapsed või teismelised. Artiklid on kirjutatud ametlikus keeles, neid tsenseeritakse ja seal kedagi ei tohi solvata. inimesed tulevad sinna eesmärgiga olla kursis viimaste uudistega ja eeldavad, et seal järgitakse neutraalsust ja kõik on ilusasti kirjutatud. Ja nii see ongi, artikleid on huvitav lugeda, kuid kui minna alla, et lugeda kommentaare ja kellegi arvamust uurida, seal võib mõnikord leida midagi, mis võib šokeerida. Nimelt mõned komentaatorid lubavad endale liiga palju. Sageli näen ma liiga kriitilisi või isegi ebaviisakaid kommentaare. Mõned isegi ei näe välja nagu kellegi arvamus vaid lihtsalt solvamine. Mõned inimesed suudavad seal isegi ropendada, lihtsalt jäävad maha ühe tähe sõnas. Niisuguses kohas seda näha ei ole meeldiv. Sellises infoportaalis see on kohatult. Kui tuletada me
Далее...

Kõnetuvastus tarkvara

Inimesetele on vaja alati kellegagi kommunitseerida, et elada täisväärtuslikult. Seepärast kõnepuudega inimestele on raske elada meie maailmas. Selleks, et kellagai vestelda neil on vaja kasutada žeste, aga kaugeltki mitte kõik neid teavad. Koolis või tööl nendel on väga raske mõista vestluskaaslast. On olemas viipekeeletõlkijad, aga sellistele inimestele oleks palju lihtsam, kui nendel oleks mingi programm, mida nad võiksid kasutada ükskõik millal. Nad võiksid mitte muretsda sellest kui lähevad näiteks panka või arsti juurde. Kui neil oleks selline “abiline”, neil oleks palju lihtsam osaleda tavaelus. Näiteks, inimene tuleb perearsti juurde, viipekeeletõlkijat ei ole, aga on internet. Klient avab programmi, aga perearst ütleb kõike vajalkku infot sõnadega ja vaegkuulja näeb neid sõnu ekraanilt.  Selliseid programme tänapäeval on juba väga palju, aga nendel on veel kuhu areneda, sest vestlejale on vaja rääkida kõik selgelt ja tal peab olema hea diktsioon, sest kui ei ole, programm võib
Далее...