IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kõige enam realiseerunud visioonipunkti Mõned suured kaupluseketid avasid omad e-toidupoed, nende abil saab käia poes kodus istudes, töötajad toimetavad kohale tooteid. (Tänapäeval võib kohtuda sellega, et toidu toimetavad kohale ka robotid.) Kõikidel suurtel jaekettidel võib registreeruda interneti kaudu oma kontod ja säilitada raha tänu allhindlustele mida pakutakse kontode omaniketele. Lisaks poodides on isteenindus kassad, nende abil saab kiiremini ja mugavalt tasuda oma ostude eest, on eraldi ka iseteeninduskassasid partnerkaardi omaniketele, nendele pakutakse ostupuldid millega saab kohe skaneerida toote triipkoodi.  Internetpangas saab vaadata statistikat, kui palju ja mille peale inimene kuulutab oma raha ja õppida olla finantsiliselt grammatilisem. Tänu karantiinile kohaletoimetamise teenindus muutus veel populaarsemaks. Nüüd juba suur osa inimestest kasutavad seda ja tellivad tooteid või teenuseid interneti kaudu, sest see on kiire ja mugav. Poodides juba suurim osa inimestes

Parim mõju tavameediale Üks parimatest uue meedia külgedest võib tuua seda, et hankida mis tahes teabe on nüüd palju lihtsam. Interneti kasutajale pole vaja minna raamatukogudesse, otsida vajalikke materjale, piisab ainult avada otsingusüsteemi ja kirjutada huvipakkuvat küsimust. Internetis leidub sadu lahendusi ja pakkumisi otsitavale küsimusele. Iga pakutud teema kohta saab täielikku teavet, võib leida mitu vaatenurka ja võrrelda neid. Vajaliku info leidmine ei võta enam tunde aega, mõnikord piisab paarist sekundist. Sellega inimesel on palju võimalusi ja aega tegelada iseõppimisega ja pidevalt areneda .  Lisaks edastatav info on reeglina lihtne ja lühike võrreldes näiteks sellega, mida inimene saab raamatutest. Inimesele tavaliselt ei ole vaja isegi kuidagi pingutada, et seda töödelda. Praegu info on ka visuaalne, mis teeb selle veel lihtsamaks tajumisele. Halvim mõju tavameediale Halvima mõju avaldab uus meedia sellega, et kuna interneti kasutajad on juba tänapäeval milliardeid, jä

Teletaip Teletaip loodi XIX sajandi keskel. Seda tehnoloogiat kasutati esmakordselt suurel vahemaal 1846. aastal. Sel aastal loodi ühendus Washingtoni ja New Yorgi linnade vahel. Teletaip on telegraafi pärija. Teletaip (või teleprint, TTY) on elektromehaaniline trükimasin. Seda kasutati tekstisõnumite edastamiseks kaabli kaudu. Tekst edastati kodeeritud kujul, aga võeti vastu ja sisestati mugava mehaanilise klaviatuuri abil digiteerimisseadmega. Edastamiseks kasutati tavalist elektrilist kanalit. Teletaipide vahel oli paigaldatud juhtmed või kaabel. Nii edastati tekste ühest linnast teise. Ja need linnad võiksid olla isegi erinevates riikides.  Praegu sellist viisi edastada sõnumit keegi ei kasuta. Kuigi mõnedes kaasaegsetes telefonides on TTY funktsioon. Ja selle eesmärk on aidata kuulmis- või kõnepuudega isikut. See funktsioon annab võimaluse saata tekste tavalise telefoniliini abil. Sisestatud tekst teisendatakse automaatselt heliks. Arvutivõrgud Arvutivõrkude vajadus tekkis 70-ndat

Alan Turing lahendas "Enigma" koodi Alates 1920. aastate keskpaigast sõjaajal hakkas saksa sõjavägi kasutama masinat "Enigma" sõnumite šifreerimiseks ja dešifreerimiseks. 1939. aastal Briti luure sai selle seadme kätte, kuid pealtkuulatud Saksa raadiosõnumeid polnud võimalik dešifreerida. Nad palusid abi Turingilt. Sakslased pidasid Enigmat ligipääsmatuks. Koodi lahendamiseks pidi Turing leidma õige kombinatsiooni 129 triljonist võimalikust tähekombinatsioonist. Sellest hoolimata suutis matemaatik kuue kuu jooksul Enigma koodi murda. Ta töötas välja seadme, mis võimaldas lugeda peaaegu kõiki sõnumeid. See määras suuresti Briti laevastiku edu. Neurovõrkude algus  1943. aastal töötasid teadlased McCulloch ja Pitts välja neurovõrgu arvutimudeli, mis põhines matemaatilistel algoritmidel ja ajutegevuse teoorial. McCulloch-Pittsi neuronid suutsid õppida, kohandades eelnevalt kirjutatud parameetridega. Teadlased on välja pakkunud elektrooniliste neuronite võrgu kujunduse j